#BLOGI18 Miks on töötajate kontorisse tagasi sundimine samm tagasi?

Steve Osler

Esmaspäevad tekitasid paljudes meist varem õudu, kuna tähendasid naasmist rangesse kontorikeskkonda. Nagu alustaks nädalat kofeiinivaba topeltespressoga – tühine ettevõtmine, mis ei suurenda produktiivsust, et stressi ja väsimuse negatiivsete mõjudega toime tulla.

Kahjuks on reaalne, et sellised olukorrad võivad taas tekkida, kuna ettevõtted nõuavad osalist või täielikku kontorisse naasmist, mõistmata, kuidas töötajate vajadused muutunud on. Tänapäeva digitaalses maailmas, kus kaugtöö on jõuliselt kanda kinnitanud, peaksid organisatsioonid võtma hoiaku, kus võetakse vajalikud muutused omaks, mitte ei seista neile iga hinna eest vastu.

Analüüs näitab, et töötajad soovivad rohkem paindlikkust. Hiljutise Bankrate’i uuringu kohaselt kaaluvad 48% töötajatest töö vahetamist ja 42% neist otsivad paindlikumat töökorraldust. See suundumus peegeldab tõelisi vajadusi, mitte hetketrendi. Siiski nõuavad suured asutused nagu Amazon ja Goldman Sachs jätkuvalt kontorisse naasmist, mis aga ei arvesta tööelu reaalsete ja inimeste individuaalsete vajadustega.

Kaugtöö võimaluste piiramise varjupool

Kuigi kontorisse naasmise soov võib lühikeses perspektiivis kasulik tunduda, kaasnevad sellega märkimisväärsed varjatud kulud:

• Heaolu: eelkõige on oluline töötajate heaolu. Iga päev tööle sõitmine võib ohtu kujutada kas või liiklusõnnetuste riski suurendamisega. Lisaks kaasnevad sellega stress ja väsimus, mis kahjustavad nii tervist kui ka tööviljakust.
• Pereelu: kontorisse naasmise surve häirib pereelu tasakaalu. Lühem lähedastega koos veedetud aeg võib pidurdada laste arengut ja põhjustada pikaajalisi sotsiaalseid probleeme.
• Majanduslik mõju: unustada ei saa ka majanduslikke tagajärgi. Tööle sõitmise nõue suunab raha eemale valdkondadest, mis võiksid majandust laiemalt toetada. Lisaks suurendab see töötajate kulutusi ajal, mil elamiskulud muudes valdkondades järjest kasvavad.
• Ressursside jaotamine: Ettevõtted suunavad sageli ressursse valesti, näiteks kulutatakse raha kontorite ülalpidamisele ja sõidukuludele, selle asemel et investeeridaa töötajate hüvedesse ja heaolusse.
• Keskkonnamõju: iga päev edasi-tagasi pendeldamine avaldab ka keskkonnale suurt mõju. See tähendab rohkem heitgaase ja suuremat loodusressursside tarbimist, mis koormab meie planeeti veelgi.

Lühidalt kokku võttes tähendab kaugtöö keelamine palju enamat kui üksnes rahalisi tegureid – see mõjutab inimesi, kogukondi ja meie tuleviku kestlikkust.

Töövahendite kasutuselevõtt ja paindlikkuse väärtustamine

Minu ettevõttes, Wildixis, on paindlikkus meie töökultuuri osa. Oleme omal nahal kogenud, kuidas paindlikkuse ja usalduse esikohale seadmine tugevdab meeskonnatunnet ja tõstab tootlikkust. Meie 92% töötajate säilitamise määr ei põhine üksnes kaugtöö võimaldamisel, vaid me loome keskkonna, kus inimesed tunnevad, et neid toetatakse ja usaldatakse nende töö- ja eraelu sujuval tasakaalustamisel.

Juhina tehnoloogiasektoris usun, et on ülioluline täielikult omaks võtta tööriistad, mis toetavad tootlikkust ja paindlikkust. Näiteks ei aita ühtsed kommunikatsiooniteenused (UCaaS) üksnes edasi-tagasi sõitmise vajadust vähendada, vaid võimaldavad meeskondi tõhusalt toetada – olenemata nende asukohast.

Paljudel ettevõtetel on raskusi UCaaS-lahenduste haldamisega kaugtöös, kuid edu peitub parimate praktikate rakendamises – nagu näiteks regulaarne suhtlus, selged suhtluse reeglid ja koostööfunktsioonide maksimaalne kasutamine. Tähelepanu ei peaks olema sellel, millise teenusepakkuja valid, vaid sellel, kuidas neid tööriistu targalt kasutada, nii et oma meeskonda tõeliselt toetada ja julgustada.

Kuigi ühendatud koostöö (UC) on oluliselt kaugtöö arengut toetanud, peaksid ettevõtted keskenduma ka mõnele olulisele strateegiale, et paindlikumat töökeskkonda soodustada:

• Keskendu tulemustele, mitte kohalolule. Juhtidel tuleb muuta mõtteviisi – kontoris veedetud tundide arvestamise asemel tuleks keskenduda saavutatud tulemustele. Töötajate usaldamine vastutuse võtmisel soodustab innovatsiooni ja paremaid tulemusi. Tulemuspõhiste süsteemide kasutuselevõtt aitab edu objektiivselt mõõta.
• Mõtestage kontori roll ümber. Kontor peaks olema koostöö ja loovuse keskus, mitte lihtsalt harjumuspärane töökeskkond. Kontori kujundamine meeskonnatunde loomise ja innovatsiooni edendamise paigaks loob kohtumistele suuremat väärtust. Näiteks toetab mõlemat töövormi konkreetsete päevade määramine meeskonnakohtumisteks ja kaugtöö võimaldamine ülejäänud ajal.
• Juhi empaatiaga. Kiiresti muutuvates töötingimustes peavad juhid olema paindlikud ja uutele töövõtetele avatud. Kohustuslik kontorisse naasmine võib anda märku usaldamatuse kultuurist, samas kui paindlikud tööpõhimõtted panevad meeskonnad särama. Regulaarne suhtlus aitab juhtidel paremini mõista iga töötaja vajadusi ja kohandada paindlikkust vastavalt sellele – ühtset lahendust kõigile ei ole olemas.
• Sea heaolu esikohale. Paindlikkus peaks käima käsikäes vaimse tervise ja töö- ning eraelu tasakaalu väärtustamisega. Ettevõtetes, kus toetatakse aktiivselt töötajate heaolu, kogetakse suuremat kaasatust, lojaalsust ja tootlikkust. Heaoluprogrammide ja paindliku tööaja algatused aitavad vaimset tervist ja üldist tööefektiivsust märkimisväärselt parandada.

Kokkuvõte

Paindlikkus ei ole ajutine lahendus – see on tuleviku töökeskkonna alus. Juhid, kes selle muutuse juba täna omaks võtavad, on paremini valmis tulevikuväljakutseteks, luues organisatsioone, mis on paindlikud, vastupidavad ja valmis kõigeks, mis ees ootab.

Minu prognoos 2025. aastaks ja edaspidiseks on, et edukad ettevõtted on need, kus väärtustatakse paindlikkust, usaldatakse oma meeskondi ja kohanetakse töö uute reaalsustega. On aeg edasi liikuda, jätta vananenud mudelid seljataha ning ehitada tulevikku, kus õnnestuvad nii ettevõtted kui ka töötajad.

Allikas: Wildix Blog. https://blog.wildix.com/mandating-return-to-office-backward/ (Viidatud: Forbes. https://www.forbes.com/councils/forbestechcouncil/2024/11/05/why-mandating-a-return-to-the-office-is-a-step-backward/)
Pildid: Tehisaru. ChatGPT.